Teise seminari küsimused (12.märts 9:00-11:00)

Seminariküsimused
Aristotelese Nikomachose eetika V raamat

1. Milline on üldine arusaam õiglusest?
2. Milliseid erinevaid õigluse ja ebaõigluse tähendusi Aristoteles loetleb?
3. Kuidas jõuab Aristotelese arutlus ebaõigluses hüveni?
4. Ebaõiglase inimese valikute iseärasused?
5. Mida Aristotelese käsituses seadused taotlevad?
6. Mida teeb õiglus ühiskonnasuhetes?
7. Millisteks üllasteks asjadeks õiglane seadus Aristotelese näidetes inimest kohustab?
8. Mida leebe inimene ei tee?
9. Millega võrdsustab Aristoteles õigluse?
10. Kuidas õiglus saab olla voorus, mis kuulub ka teistele?
11. Milline on õigluse osas rikutud inimene ja milline üllaim?

12. II: Millisel moel eritleb Aristoteles õigluses tervikut ja osa?
13. Kaks motiivi abielurikkumisel?
14. Kuidas jaotab Aristoteles ebaõiglust?
15. Seaduse otstarve loomutäiuse osas?
16. Osalise õiguse avaldused?
17. III: Millest ebaõiglane inimene ei hooli?
18. Kuidas võrdsus on vahepealne?
19. Millele peanb õiglane jagamine vastama? Selle loetelu?
20. Milles seisneb “õiglane kui põhimõtteline vastavus”?
21. Mis on õigluse geomeetriline vastavus?
22. Ebaõigluse all kannataja ja ebaõigluse tegija suhe hüvedesse?
23. IV: Mida puudutab õigluse aritmeetiline vastavus?
24. Kohtuniku roll aritmeetilise vastavuse korral?
25. Kuidas kohtunik on vahepealne?
26. Kuna öeldakse “oma jagu on käes”?
27. V: Milles seisneb retsiprokatiivsus?
28. Miks peab võimukandja olema leebe inimene?
29. Milles seisneb orjalikkus?
30. Tänu millele Aristotelese käsituses riik koos seisab?
31. Mis juhtub ühiskonnaga kui võrdsust ei ole?
32. Mis on ühiskondliku vahetamise puhul hädatarvilik õiglustloov ühik?
33. Vastutasumise kirjeldus? On see usutav?
34. Millisel moel õiglus on vahepealne?
35. Õiglase inimese määratlus selles kontekstis?
36. Ebaõiglane kohtlemine ja toimimine?
37. VI: Millisel puhul ei tee abielurikkumine inimest koheselt ebaõiglaseks?
38. Miks peab valitsema loogiline arutelu?
39. Võimukandja tasu?
40. Mis teeb inimese ebaõiglaseks?
41. VII: Milles seisneb loomuõigus?
42. Kuidas Aristoteles kaldub latentsesse realismi (s.o 1500 aastat hilisema universaalide vaidluse küsimuses)?
43. VIII: Mis kvalifitseerib õigluse predikeerimise inimesele?
44. Kuidas Aristoteles argumenteerib?
45. Juhuse vahekord õiglusega?
46. Õnnetus ja eksitus?
47. Kuidas ei pruugi viha olla ebaõiglane?
48. Millised vastu tahtmist tehtud teod väärivad kaastunnet?
49. IX: Kas on vabatahtlikult võimalik ebaõiglase kohtlemise osaliseks saada?
50. Kuidas ohjeldamatu ei ole ebaõiglane?
51. Kes annavad teadlikult rohkem kui annavad ära?
52. Kumb käitub ebaõiglaselt: enam andja või enam saaja?
53. X: Milles seisneb korralikkus?
54. Miks pole õiglus ja korralikkus kattuvad mõisted?
55. Milles seisneb korralikkuse olemus?
56. XI: Milliseid põhjendusi Aristoteles toob, et enda suhtes toimides ei saa olla ebaõiglane?
57. Aristotelese suhtumine enesetapmisse?
58. Millal ebaõiglane toimimine on halvem kui ebaõigluse osaks saamine?